Metsateraapia ja metsakümblus –ühendus loodusega
Annika Klemets – loodust kaasav psühholoog, sertifitseeritud metsateraapia praktik, metsakümbluse giid
Olen oma töös loodust ja loomingut kaasav psühholoog. Lisaks Tallinna Ülikoolis psühholoogia-alase kõrghariduse omandamisele olen läbinud metsateraapia praktiku ning metsakümbluse giidi erialade sertifikaadi taseme väljaõppe Euroopa metsateraapia organisatsioonis Forest Therapy Hub. Lisaks olen omandanud MBSR (Mindfulness-Based-Stress-Release) koolitusel kohalolu-
ja teadvelolekutehnikaid, olen läbinud praktilise ja
teoreetilise seiklusteraapia meistriklassi koolituse Norra ja Taani oma ala tippspetsialistide käe all ning läbinud kaks Denveri Ülikooli Human&Animal Connection õppetooli poolt väljatöötatud loomi teraapiatöös kaasavat õppeprogrammi (korraldatud Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskuse poolt). Olen õppinud Tallinna Ülikooli täiendõppekursustel savitööd stressi ja ärevust maandava tehnikana, hingamisteraapiat Binnie A.Dansby käe all, läbinud heliterapeutide Lilia Märtmaa ja Deniss Vinogradovi heliteraapia baaskursuse ning olen 1. astme reikimeistri koolituse. Lektorina olen esinenud Green Care’i (rohehoiu) ja inimese ning looduse heaolule suunatud rohe-sekkumiste valdkonda tutvtades konverentsidel ja erinevates haridusasutustes.
Olen töötanud üle 10 aasta rahvusvahelistes ettevõtetes turu-uuringuvaldkonnas. Metsakümblus, miks just selline nimi ja kuidas see käib? Oleme leidnud koos klientidega, et paremat ja täpsemat eesti keelset nime sellele meeli ja tajusid avavale Jaapanis väljatöötatud jalutuskäigule metsas ei ole võimalik anda. Metsas kümmeldes oledki üleni metsa poolt ümbritsetud, nagu soojas hoidvas vannis. Olen enda jaoks lahti mõtestanud, et vaatamata metoodikatele on meie tervise ja jätkusuutlikkuse seisukohalt esmatähtis taastada teadlik ühendus loodusega. Ka Derby Ülikooli uuring looduse mõjust tervisele (uurijad Richardson, M. jt, 2021) kinnitab, et inimese heaolule mõjuvad looduses veedetud minutitest
rohkem pühendumine teadlikele momentidele.
Lisaks terviseteemade lahendamistele saab
metsateraapiat ja metsakümblust rakendada väga
tõhusalt grupitunde tugevdamises ja meeskonnatöös. Olen juhendanud erinevate asutuste, organisatsioonide ja tiimide „kõnni ja räägi“ (walk & talk) koosolekuid erinevatel loodusradadel ja viinud meeskondadele läbi koostöömänge, millele järgneb reflektsiooni ning järelduste tegemise osa.
Oled teretulnud kogema tervistavat metsateraapiat või metsakümblust, võtan Sind vastu grupiga või individuaalselt Aegviidu piirkonna matkaradadel ja Aegviidu Loomemajas, kus igapäevaselt toimetan.
Green Care ehk rohehoiu valdkond
Green Care (eesti keeles võiks seda valdkonda nimetada terminiga „rohehoid“) on loodust ja tervist ühendavaid metoodikaid ja teaduspõhiseid lähenemisi koondav suur ja rahvusvaheliselt kiiresti arenev valdkond. Tõestatud on, et kontakt loodusega on otseselt seotud inimese
füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tasandi heaolu ja tervisega ning tugev ühendus loodusega soosib lisaks tervisele märgatavalt ka keskkonda hoidvat mõtteviisi ja käitumist. Ameerikas on näiteks psühhiaatrite poolt nimetatud selline psühhiaatriline diagnoos nagu Nature Deficit Disorder – inimese vaimne ja füüsiline tervis on kahjustatud sellest, et inimesel puudub kontakt elusloodusega. Kaasuvad on sageli depressioon, ärevus ja muud vaimse tervise häired, mis põhjustavad häiringuid ka füüsilises tervises. Loodust nähakse rohesekkumistes sageli kaasterapeudina, kes pakub oma elususe ja mitmekülgsete stiimulitega ruumi avaramale tajumisele, uute seoste ning taipamiste tekkele ja aitab teadvustada ja väljendada alateadvusesse ära peidetud tundeid, mis on eeltingimuseks igakülgseks tervenemiseks.
Laias laastus tegeletakse Green Care’is kahe suurema
suunaga:
– teraapiad tervisekahjustuse või heaolulanguse
parendamiseks, haavatavate sihtrühmade toetamiseks ja
rehabiliteerimiseks (sinna kuuluvad näiteks metsa-,
aiandus-, seiklus-, loomateraapia)
– heaolu taotlevad sekkumised, mis on suunatud tervisele ja heaolule laiemalt või tegelevad tervise või sotsiaalse probleemi ennetamise eesmärgiga (nt metsakümblus, loodusturism).
Metsateraapia ja Metsakümblus
Metsakümblus
Jaapanlased avastasid eelmise sajandi keskel, et
inimesed on võõrandumas loodusest ning sellega
maksavad nad lõivu oma tervise ja elujõu arvelt. Metsakümblus tuleb jaapani keelsest terimist shinrin-yoku ja hilisemalt tõlgiti see inglise keelde – forest bathing. Metsakümbluse näol on tegu heaolusuunaliste pigem terviseprobleemi ennetavate meeli ja tajusid avavate rahulike lihtsate harjutuste kogumiga, mida tehakse väljaõppinud metsakümblusgiidi juhendamisel sageli koos grupiga. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kontakt
loodusega vähendab tänapäeva ühiskonnas levivat üksildustunnet, suurendab empaatiat ja sallivust (Fei
Teng jt 2024).
Jaapani terviseministeeriumi tellimusel on aastast 2000 viidud läbi mahukaid uuringuid, milles on tuvastatud palju aspakte, kuidas metsakümblus ja metsakeskkond toetavad meie närvisüsteemi, maandavad stressi ja parendavad laialdaselt füüsilise ja vaimse tervise näitajaid.
Metsateraapia
Seoses globaalse linnastumisega on metsakümbluse kõrvale on tekkinud ka teine rahvusvaheline looduspõhise tervisesekkumise suund – metsateraapia, mida rakendatakse lähtuvalt kliendigrupi vajadustest eelkõige taastusravis. Metsateraapia-alased uuringud näitavad, et heaolusekkumised metsas aitavad meil võidelda levinumate nn heaoluühiskonna haiguste (südameveresoonkonnahaigused, diabeet, vähkaasvajad jm) vastu – edu on saavutatud nii ennetuses kui ka ravis. Suure mõjuga on taimede ja puude poolt meie keha biokeemiat tervendavad monoterpeenid (puude immuunosakesteks olevad eeterlikud lõhnaained) ja niisketes looduskeskkondades leviv õhu negatiivne ionisatsioon. Samuti on teadlaste poolt kinnitust leidnud asjaolu, et päike, liikumine ja mõned bakteriaalsed kooslused taandavad masendust paremini kui antidepressandid.
Ühes väga hiljuti loetud rahvusvahelisi uuringuid kokkuvõtvas uuringuraportis (Bai, Y. Jt 2020) oli välja toodud, et erilise tõhususe elukvaliteedi ja tervisenäitajate paranemise osas annab looduses viibimine imetleva ja aupakliku suhtumisega. Väga palju on välja toodud ka tervist toetavat tänulikkuse meeleseisundit, mida saab endas ise arendada.